II Selgus (29.11.14)

Kõne- ja kirjakeel koosnevad kriitilise mõtlemise seisukohast olulistest osadest, milleks on sõna, lause, tekst ning kontekst [1;11]. 

Korrektselt argumenteerides [1*] peab olema teada iga sõna tähendus; iga lause tähendus, mis tekib sõnadest, mille tähendust me omakorda teame. Ja kogu teksti terviklikkus saab loodud samuti mõistetavatest sõnadest ja lausetest.

Kuidas muuta suhtluskeel kergemini arusaavamaks?

Võib väita, et üldjuhul pole vahet missugune on lausete ülesehitus ning sõnakasutus hommikusööki hinnates.

Olukord muutub, kui on vaja veenda end või kedagi teist, või on eesmärgiks jõuda üksi või mitmekesi mõnel olulisel teemal tõele lähemale (näiteks ukrainlastel sealse sõjalise kriisi põhjused ja võimalikud ohud tsiviilelanikele).

Lihtsad nipid, kuidas muuta enda eneseväljendust selgemaks:

1. Eelistan lihtlauseid liitlausetele, mistõttu laused muutuvad lühemaks;

2. Kasutan võimalikult vähe keerulisi laen- või võõrsõnu [2*];

3. Ei kasuta vulgaarseid sõnu, slängi, parasiitsõnu;

4. Vaatan rääkijale otsa, kuulan, mõtlen kaasa ja püüan aru saada, mida ta räägib;

5. Ei sega rääkijale vahele;

6. Ei märgista rääkijat sõnadega "loll", "ta ei saa midagi aru" jne., vaid hindan hoopis tema poolt öeldut järgnevalt: "nõrk argument", "väär eeldus" jne;

7. Küsin koheselt, kui miski jääb ebaselgeks.

Miks tasub muuta oma suhtluskeel argumenteerimisel kergemini arusaadavamaks?

1. Hoian kokku aega oma sõnade, lausete ja konteksti lahtiseletamisega. Eesmärgiks on jõuda tõele lähemale võimalikult kiiresti, võimalikult vähese vaevaga;
2. Oma mõtete analüüsimine enne verbaalselt teele saatmist hoiab rääkimise tempo madala, millest paraneb diktsioon, ning kergem on filtreerida kõrvale madala tõeväärtusega väited;

3. Suudan paremini kontrollida oma emotsioone ning sellega mõjutan oma kaaslast jääma rahulikuks;

4. Keskendudes teise inimese jutule ilma liigse personaalse hukkamõistuta indiviidi suhtes annan võimaluse otsida ja leida põhjuseid tema jutule. See tähendab, et keegi võib öelda mulle vääraid eeldusi, kuid see ei pruugi tähendada, et ütleja nende järgi elab, käitub või ta ise arugi saab, mida ta räägib.

Kas on olemas kaks erinevat keelt: üks tavakeel ning teine keel argumenteerimiseks?

Loomulikult on tegemist ühe ja sellesama keelega, kuid argumenteerides tasub keskenduda vaid vajaliku info edastamisele ilma emotsioonide ja verbaalsete kaunistusteta, mis muudab seda vormilt ametlikumaks.

Erandiks on see aga näiteks ilu- ja ajakirjanduses, kus võib esineda mahukaid ning keelelistest kaunistustest pungil olevaid argumente, millese on poogitud ohtralt eeldusi. Sel juhul on kirjanikul oma mõtete vormistamiseks palju aega, mida tihti reaalajas argumenteerimisel ei ole.

Teiseks on kahel inimesel, kes võivad teineteist tundes eeldada oma kaaslaselt suurepärast keelevaistu, võõrsõnade tundmist ning analüüsivõimet, täiesti lubatud omale tuttavas teemas tavakeeles argumenteerida.

Kuid üks suur osa argumenteerimisest toimub ikkagi olukordades ja inimestega, kelle kohta omame vähe taustainfot ning siis on üldjuhul soovitatav oma keelt lihtsustada.

Korrektset argumenteerimist võib üldjuhul pidada ka ühe, kahe või enama inimese teineteise austamise väljenduseks. Siiski on seda võimalik enda kasuks ära kasutada. Näiteks tehakse seda poliitilistel väljaütlemistel, poliitikute avalikel esinemistel, poliitikute debattidel, kus suurem osa kuulajaskonnal ei pruugi olla piisavalt algteadmisi konteksti mõistmiseks. Siin on üheks paremaks näiteks ETV saade Foorum, mille vaatajaskonda piirab eeldus, et räägitava mõitmiseks on vaja omada teema kohta eelteadmisi. Saatesarja Foorum formaadi loomisel ei ole kahjuks mõeldud poliitikute ideede ja arvamuste viimine võimalikult paljudele inimestele. Osalejad segavad tihti üksteise kõnedele vahele, kasutuses on väga suurel hulgal spetsiifilisi termineid, eelduseid on keeruline hinnata tänu lausete liigsele pikkusele, ning teema peaks olema vaatajaskonnale enam lahti seletatud kasvõi veerandtunnise sissejuhatava klipiga. Võime väita, et saates osalejad mõistavad üksteist väga hästi, kuid kas saade on mõeldud neile või vaatajatele?

Mida teha, kui miski jääb ebaselgeks?

Kriitiliselt võib ühel ajahetkel samal teemal mõelda üks ja enam inimesi. Üksi otsuseid teha võib olla üldiselt lihtsam. Tekib mõne sõna kohta küsimus "googeldan", leian vastuse või lükkan järelduse tegemise tulevikku, mil oman enam infot. 

Asi läheb keerulisemaks kahe ja enam inimese kohalolekul. Siis tuleb mängu ego ning emotsionaalsus, vajadus arvestada kõigi arvamusega ja vajadus leida püsivust nende kuulamiseks jne. Eriti oluline on siinkohal mitte peljata enda ebakompetentsust, väheseid teadmisi vmt. vaid esitada tuleb küsimus "kas minult eeldatakse liialt palju?" ja see on küsimus, millele saab leida kiirelt vastuse.

"Palun öelge uuesti/ kasutage lihtsamaid sõnu/ mida see tähendab/ palun suhtuge minusse, kui inimesse, kes asjast midagi ei tea/ ärge unustage, et see teema on minu jaoks uus?" on vaid mõned näited, kuidas anda märku, et kaaslane peab enda eneseväljendust kontrollima ja korrigeerima.

Kokkuvõte:

Korrektset argumenteerimist võib üldjuhul pidada ühe, kahe või enama inimese teineteise austamise väljenduseks.

Lausete ülesehitusliku lihtsusega ning selgusega hoiame kokku aega, mis kulub tõele lähemale jõudmiseks.

Eesmärk ei ole näidata keeruliste lausetega, kui palju me teema kohta teame või arvame, vaid jõuda võimalikult lihtsate ja kõigile arusaadavate lausetega tõele lähemale.
Argumenteerimine on vaid üks näide, kus eneseväljenduse selgus kasuks tuleb. Sama kehtib ka tööülesannete ja -käskude andmisel, inimeste treenimisel ning õpetamisel ja muudes olukordades meie igapäevaelus. 

Jätan meelde:

1. Kasutan võimalusel lihtlauseid;

2. Kasutan võimalikult vähe keerulisi laen või võõrsõnu.

3. Ei kasuta vulgaarseid sõnu, slängi, parasiitsõnu;

4. Keskendun kogu tähelepanu rääkijale;

5. Ei sega rääkijale vahele;

6. Hindan kaaslase öeldut korrektse argumenteerimise struktuuri alusel;

7. Küsin koheselt kui miskit jääb ebaselgeks.

______________________________________________________________________________ 

Tähelepanekud:

1* Alati ei ole võimalik või isegi otstarbekas kõikidele sõnadele täpset tähendust otsida. Mõne sõna umbkaudne tähendus selgineb hinnates lauset tervikuna. Kuid mida olulisem on jõuda absoluutse tõeni, seda enam omab iga sõna kaalu.
2* Eesti keeles on ohtralt laen- ning võõrsõnu. Pea võimatu on neid kogu aeg vältida, kuid arvestades oma kaaslase teadmistega saab neid vajadusel vähendada.

Allikad:
1. Matthew Allen, “Critical Thinking- Skills For Critical Understanding and Writing” Second Edition,  2004, Oxford University Press;