III Arutlemise oskus kui tööriist

Raamatu "Critical Thinking- Skills For Critical Understanding and Writing" autor M. Allen kirjutab  järgmist:"Arutlemine on protsess, mis iseloomustab paljude maailma sündmuste, objektide ja ideede seotuse mõistmist ja uurimist. Kuigi arutlemine on üks inimeste suurimaid eeliseid võrreldes muu loomariigiga ei tule arutlemine loomulikult vaid seda peab õppima ning seda oskust on võimalik arendada." [1; 2-3]

Kas oskus kriitiliselt mõelda teeb meist targa inimese?
Arutlemist võib M. Alleni kontekstis mõista kui põhjus-tagajärg seoste loomist, analüüsimist, argumenteerimist jne. Me justkui teame, et me seda suudame, kuid kui palju või kas me seda võimet üldse reaalselt ka kasutame? [1*]
Siinkohal saan ja tahan rääkida vaid iseenda kogemusest [2; 84] ning peab tunnistama, et minu võime mõelda on teinud fenomenaalse arenguhüppe just viimase kümne kuu jooksul alates veebruarist 2014, mil ma olen tegelenud kriitilise mõtlemisega ning selle teooriate lisamisega oma igapäeva ellu. Minu isiklik kogemus ütleb, et M. Allenil on õigus- arutlemine ei tule loomulikult, seda peab õppima ning seda on võimalik arendada. Peaaegu aastase töö tulemusena võin öelda, et oskus kriitiliselt mõelda ei ole teinud minust tarka inimest, kuid kindlasti olen muutun järk-järgult targemaks.

Kriitilist mõtlemist tasub näha laiemalt, kui seda on vaid teooriatest juhindunud mõttetegevus. See annab meile küll eeldused mõistmaks väiteid, annab oskuse viimaseid analüüsida ning luua järeldused, kuid kuidas toimida järeldustega on veel täiesti omaette teema, mida kriitiline mõtlemine ei käsitle, sest see kuulub pigem psühholoogia valdkonda.

Oma isiklikust kogemusest tulenevalt väidan, et tark inimene on keegi, kes suudab viia läbi analüüsi, jõuda järelduseni ning selle põhjal teha ennast/ teisi mõjutavaid otsuseid, mis realiseeruvad tegevusena reaalses elus [2*]. Näiteks uurib hea argumenteerija alkoholi kahjulikku ning kasulikku mõju tervisele, ning teeb järelduse, et alkoholi tarbimine ei ole mõistlik tegevus. Samas joob ta alkohoolseid jooke tulevikus edasi. Tark inimene uurib seevastu alkoholi positiivseid ning negatiivseid tegureid tervisele, ning teeb järelduse, et alkoholi tarbimine ei ole mõistlik. Selle tulemusena ta loobub alkoholi tarbimisest. 

Nimetame me seda ratsionaalse ja emotsionaalse ajutöö konfliktiks [3; 5-6] või miskiks muuks, kuid ainuüksi arutlemine ei tee heast argumenteerijast tarka inimest enne, kui ta suudab tänutäheks järelduseni jõudmiseks kulutatud vaevale ja energiale ka sellest tulenevalt midagi reaalselt ellu viia.

Lisaks ei tasu mõelda, et kriitliline mõtlemine teeb meid asjatundjaks igas olukorras ja igal teemal. Tegelikult on see vaid tööriist olemasoleva info hindamiseks ning seega on kahjuks siiski vajalik teatud algteadmiste pagas- seega, mida rohkem on erinevatel teemadel teadmisi, seda enam suudame erinevatel teemadel ka kriitiliselt mõelda. Kui teinekord keegi Teil auto mootorit palub parandada ja Te ühegi auto kapoti alla enne kunagi näinud ei ole, siis mõelge kui analüütiliselt tahate, suure tõenäosusega Te suurt ära ei tee. Ja kui teete, siis olete erakordselt andekas.

Kindlasti ei tohi unustada, et inimloom on paratamatult ebatäiuslik, kuid see annab võimaluse peaaegu alati areneda kiiremaks, tugevamaks, vastupidavamaks, targemaks, ökonoomsemaks jne. Inimese ebatäiuslikkuse tunnustamine on käesoleva blogi seisukohast ülioluline. Seepärast ei esitatud alates esimesest postitusest kohe sisutihedat teooriat vaid pandi paika taustasüsteem- jah, ka Taivo eksib, esitab valesid väiteid ning teeb vääraid järeldusi. Tihti ei käitu ta targale inimesele kombekohaselt. Sillana esimese postituse juurde palun aru saada, et kui miski siinse teksti puhul on ebaselge või lausa väär, siis see on autori idee ja tõlgenduse küsimus, mille saab lahendada rahulikus, viisakas keskkonnas koos tõele lähemale jõudes (taivostimmer@gmail.com).

Kokkuvõte:
Oskus korrektselt argumenteerida ehk süstemaatiliselt korrektselt mõelda ei tee meist veel tarka inimest, kuid eesmärk peaks olema kriitilise mõtlemise kasutamine oma igapäeva otsuste tegemisel. Isegi kui me vahel eksime annab arutlemine meile võimaluse teha vähem vigu; see on tööriist nagu jootekolb, mille oskuslikuks kasutamiseks on tarvis harjutada, et häid tulemusi saavutada. 

________________________________________________________________________

Tähelepanekud:
1* Ratsionaalse mõtlemise pooldajana väidan, et mida enam püüda ratsionaalselt mõelda, seda enam teeme igapäevaselt õigeid otsuseid. Puudub info, kui tihti inimrassi esindajad analüütiliselt mõtlevad, kuid omast kogemusest tundub, et kui seda tehakse, siis üldjuhul väga spetsiifiliselt (näiteks tööspetsiifiliselt) ning ilma süsteemse lähenemiseta.
Seega, küsimus ei tohiks olla selles, kui palju me igapäevaselt ratsionaalselt mõtleme, vaid selles, et me peaksime seda tegema rohkem, sest see on kasulik. 
2* Targal inimesel on käesoleva blogi seisukohast oskus: a) filtreerida ümbritsevast infost temale kasulik ja vajalik informatsioon; b) muuta oma elu lihtsamaks ja ohutumaks kulutades ajas ja ruumis liikumisele vähem energiat vähendades töö aega (lubatud on erandid); c) käituda tõestest eeldustest tulenevate tugevate- või põhjendatud järeldustele kohaselt; d) analüüsida ning leida olulist infot mittespetsiifilistel teemadel (näiteks informatsioon, mis ei puuduta tööd ega peavoolumeediat).

Viited:

1. Matthew Allen: “Critical Thinking- Skills For Critical Understanding and Writing” Second Edition,  2004, Oxford University Press;
2. R. L. Epstein, C. Kernberger: "Critical Thinking", Third Edition, 2006, Thomson Wadsworth;
3. C. and D. Heath, "Switch", 2010, Broadway Books;