IV Väide

Väide on kriitilise mõtlemise baaselement. Me kasutame väiteid edastamaks informatsiooni, et väljendada oma arvamust või tõekspidamisi.[1; 6] [2; 12] Käesoleva blogi kirjutaja kogemus ütleb, et tuginedes väidete põhiomaduste tundmaõppimisele on võimalik lahendada suurem osa igapäevaselt esinevaid vaidlusi, ning esitleda oma ideid ja seisukohti selgemalt.

Kuidas ära tunda väidet?

Väide vastab järgmistele nõuetele:
1. väide on lihtlause, seega ei ole see küsilause, hüüdlause, käsk, ähvardus ja palve;[3; 3][2;12]

2. väidet kasutatakse moel, et see on kas tõene või väär, kuid mitte kunagi mõlemat;[3; 3]
3. väide on eristatav teistest lausetest, sest sellele saab esitada küsimuse “kas väide on tõene või väär?”;[2;12]

Näiteks:

1. Kirves on nüri. VÄIDE, sest saame küsida “kas kirves on siis tegelikult nüri?”;
2. Kas kirves on nüri? EI OLE VÄIDE, sest me ei saa sellele esitada küsimust [1*];
3. “Kui sa kirvest kohe ära ei terita, siis raiun sellega su jalad maha!” EI OLE VÄIDE, vaid ähvardus, millele ei saa (ei ole kasulik) esitada küsimust, sest vastasel juhul võib see lõppeda jalgade maharaiumisega.

Kõige paremini tunned väidet läbi selle omaduse vastata küsimusele, kas see on tõene või väär. Kutsume seda omadust edaspidi tõeväärtuseks. Jätame aga meelde, et see on eriline omadus, sest lause nagu "rohelised unenäod ratsutasid ahvide turjal" on küll lihtlause, kuid ei oma mingit loogilist mõtet ja on seega ebaoluline või tõeväärtusetu.

Kuidas mõista, mis on väite sisemine seos?

Väidete esitamine on meile omane ning iseenesest mõistetav, kuid uudisena võib tulla, et tõeväärtust omavas lihtlauses on selles sisalduvate ideede vahel omavaheline sisemine seos [internal connection].

Näiteks:

Kirves on nüri.
Näitelauses tekib seos sõnade vahel "kirves" ja "nüri", kusjuures esimest sõna nimetame subjektiks, teist aga predikaadiks. Subjekt on väite alus, predikaat aga mingi omadus või tulemus, või tähelepanuväärne detail, subjekti kohta. 

Mida ütleb näitelauses predikaat subjekti kohta? Predikaat ütleb, et subjekt on nüri- kirves [subjekt] on nüri [predikaat].

Siinkohal meenutame peatükki “II Selgus”, kus väitsin, et argumenteerimisel on tihti mõistlik kasutada lihtsa struktuuriga lauseid. Väidet “kirves on nüri” on võimalik esitada keerulisemalt, kuid sellest ei pruugi olla argumenteerimise seisukohast suurt kasu, sest kogu väites olev info edastatakse peamiselt subjekti ning predikaadi sisemise seose kaudu.

Niisiis väidan, et väite sisemiste seoste mõistmine on oluline ja selle tõestuseks vaatame järgmist väidete kogu, mille järeldus saab tekkida vaid läbi väidete omavaheliste seoste. Kusjuures siin on sisemise seose muster pidevas muutumises [interconnection]; kus ühe väite sisemine seos on ühenduses järgmise väite sisemise seosega.

Näiteks:

1. Langetasime metsas puid. 2. Kasutasime raiumiseks uut teravat kirvest. 3. Raiusime puid võimalikult maadligi. 4. Maapind oli kive täis. 5. Tihti maandus kirves kividel. 6. Peagi oli kirves nüri. 7. Teinekord raiume puid maha kõrgemalt, et vältida kividesse raiumist ning mitte nüristada kirvest.

analüüs (lause kaupa):
1. puid [subjekt] langetama [predikaat];
2. terav kirves [subjekt] raiumiseks (langetamiseks) [predikaat];
3. puid [subjekt] maadligi raiuma[predikaat];
4. maapind [subjekt] kive täis [predikaat];
5. kirves [subjekt] maandus kividel [predikaat];
6. kirves [subjekt] nüri [predikaat];
7. eelnevate väidete subjektide ning predikaatide seoste hindamisel tekkinud järeldus.

Antud olukorras on laused lihtsad ning subjektide ja predikaatide äratundmine suhteliselt lihtne. Iseenesest on sisemiste seoste määramine kirjalike argumentide hindamisel lihtsam, sest lugeja valib tempo, kuid tihti on kirjakeel tänu verbaalsetele kaunistustele ja muudele lisadele väga keeruline. Suulises suhtlemises on lisaprobleem väidete esitamise tempo. Paratamatult on teise inimesega kõneldes vahel peaaegu võimatu koheselt kõiki seoseid või seoste puudumist tähele panna. Siis tulevad appi laused nagu "palun, ütle viimane lause uuesti", "ma ei saanud täpselt aru, palun korda" jne. Sedasi selguse majja toomine ei ole häbiasi, pigem hädavajalik, kui soov on jõuda tõele lähemale.

Ükskõik, kas me ütleme sellele sisemine seos või interconnection vmt. siis reaalselt on selle näol tegemist väite idee, sisu ja mõttega. Mõtte edastamiseks on paratamatult vajalik millegi kohta midagi öelda. Seega, kui meie soov on väita, et "Austraalia riigieelarve puudujääk [subjekt] kasvas prognoositust kaheksa korda suuremaks [predikaat]", siis me ei saa sama mõtet edastada öeldes vaid "Austraalia riigieelarve puudujääk kasvas". Kui meie soov on aga öelda, et Austraalia riigieelarve puudujääk oli teatud ajas suurenev ehk kasvav, siis võib end väljendada küll, et "Austraalia riigieelarve puudujääk [subjekt] oli kasvav [predikaat]".

Soovitav on seepärast mõista väidete sisemist seost kui selles osalevatest sõnadest tekkivat ideed. Meie soov on luua selgelt arusaadavaid sisemisi seoseid ehk anda oma väitega edasi selgelt arusaadavaid ideid või mõtteid. Ja selleks on meil vaja alust ning predikaati. Me peame millegi kohta midagi ütlema, et anda võimalus küsida, kas sellel on tõeväärtus.

Kokkuvõte:

Argumenteerimine peaks ideaalis toimuma vaid tõeväärtust omavate väidetega. Tõeväärtus tekib vaid siis, kui me saame lihtlause küsimusse kutsuda. 

Väite tähtsus avaldub selle sisemiste seoste hindamisel, kui me määrame kindlaks, kuidas predikaat annab informatsiooni subjekti kohta. Seda teades tasub argumenteerimisel jälgida enda poolt esitatavaid subjekte ning neid täiendavaid predikaate ning lisada võimalikult vähe verbaalseid kaunistusi, slängi, vulgaarsusi ning muud ebavajalikku.

Sama tasub jälgida teiste poolt esitatud väidete kohta. Mida emotsionaalsemaks kaasväitleja muutub, või mida nõrgemad on tema poolt esitatud väidete sisemised seosed, seda enam hakatakse lisama just eelpool mainitud "ebavajalikku".

LISALUGEMINE

Subjekti ning predikaadi määramine muutub argumenteerimisel seda olulisemaks, mida suurem on võite tõeväärtuse määramise vajaduse hind. 

Siinkohal keskendume lihtsatele eestikeelsetele lausetele lihtsatel teemadel, kuid inimeste elus on tihti palju olulisemaid väiteid analüüsimiseks. Näiteks siis, kui on tegemist otsustega, mis puudutavad meie tervist või õpinguid jne. 

Tasub teada, et predikaadile ning subjektile saab läheneda nii keelelis-grammatiliselt kui ka traditsioonilise loogika [4] seisukohalt, kuid aluse nende äratundmiseks annab peamiselt võime analüüsida väiteid grammatiliselt. Eriti olukordades, kus algtekstiks on kirjutis. Seepärast on kasulik enda keelealaseid teadmisi aeg-ajalt värskendada/ täiendada. 

Ära ei tohi unustada, et kuna erinevate keelte grammatika on erinev, siis peab võõrkeelsetele lausetele lähenema just neile omase struktuuri kohaselt. Enne keelelisest erinevusest tuleneva väite juurde asumist vaatame detailsemalt üle kaks tähtsat mõistet ja nendega seonduva.

subjekt ehk alus- annab teada, kelle või mille kohta lause käib ning millest lause räägib (subjekti asukoht väites võib varieeruda);

näide 1:  
Amy [subjekt] magab.

analüüs:
Kelle või mille kohta lause käib? Seekord on tähelepanu keskpunktis Amy. Saame küsida "kes jäi magama?" Ning vastus on, et "Amy jäi magama". 

Tihti lisatakse subjektile täiendeid, mis annavad meile lisainformatsiooni põhialuse kohta. Traditsioonilise loogika seisukohast on täiend subjekti juurde kuuluv oluline lisa. Põhialus on seega subjekti keskmeks.

näide 2: 
Väike [täiend] Amy [põhialus] magab.

analüüs:
Kogu allajoonitud tekst moodustab tervikuna subjekti. Sõna "väike" täiendab nime "Amy" andes mõista, et tüdruk on väikene [2*]. Kuidas mõista, et põhialus on subjekti keskmeks? Sellele aitab vastata näiteks järgmine küsimus: kes magab; kas väike või Amy? Loomulikult magab Amy ja seega on Amy ka põhialuseks.

predikaat- öeldis ehk lause osa, mis sisaldab tegusõna ning annab teada, mida alus teeb või millega on aluse puhul tegemist, või väljendab selle olekut. Kõige tähtsam sõna predikaadis on verb ehk tegusõna (predikaadi asukoht väites võib varieeruda, samamoodi varieerub ka verbi asukoht predikaadis endas).

näide 3:  
Amy magab [predikaat ja öeldis].

analüüs:
Teame juba, et Amy on alus. Siin annab predikaat meile teada, mida alus teeb- nimelt, alus magab. Sellise lihtsa ühesõnalise predikaadi puhul täidab see ka öeldise ehk tegusõna ehk verbi rolli.

Olukord muutub, kui me moodustame pikemaid lauseid.

näide 4:
Amy jäi [tegusõna] köögilaua all magama [tegusõna], sest ta oli vanemate jutust tüdinenud [predikaat]. 

analüüs:
käesolev näide esitab meile tunduvalt pikema predikaadi, kuid see ei tähenda midagi muud, kui et me saame enam subjekti kohta teada. Nüüd on meile selge, et Amy ei uinunud lihtsalt seetõttu, et ta oli väsinud, vaid tema jaoks oli vanemate jutt tüütav.  Lisaks teame, et ta ei uinunud oma voodis vaid hoopis köögilaua all.
Olulisim on määrata tegusõna. Seekord on tegemist tegusõna fraasiga, mis koosneb kahest sõnast "jääma" ning "magama". Kusjuures esimene neist määrab ära teise tegusõna toimumise aja ning neid peab käsitlema tervikuna ehk "jäi magama"- tegevus toimus minevikus.


Nagu lisalugemise alguses sai mainitud, ei ole enamjaolt selline analüüs vajalik. Üks põhjus selle teostamiseks võib tekkida analüüsides võõrkeelseid väiteid. Näiteks eesti keele ja inglise keele erinevused on vahel vägagi segadust tekitavad.

näide 5:
The number of businesses in this county has increased every year for the past decade. (tõlge: Selle maakonna ettevõtete arv on kasvanud viimasel kümnendil iga aastaga.)

analüüs:
Meie eesmärk on leida lausest subjekt ning välja uurida, mida asjalikku ütleb selle kohta predikaat.
Subjekt sisaldab seekord täiendeid, mis annavad meile täpsemat informatsiooni- "The number of businesses in this county ..."-, kuid nüüd tekib küsimus, mis on siinkohal täiend ehk mis annab põhialuse kohta informatsiooni subjekti siseselt?
Vastuse leidmiseks peame üles otsima tegusõna, sest see annab teada olulist informatsiooni just põhialuse kohta.
Tegusõna on siinkohal "has increased" ning nüüd peame leidma põhialuse, mille kohta kehtib "on kasvanud".
Eesti keeles on vastuse leidmine lihtne, sest juba tõlkelausest tuleb välja, mis on kasvanud. Inglise keeles väideldes ei ole tihti aega, või teatud keelelisele tasemele jõudes harjumust, lauseid emakeelde tõlkida. See võib kaasa tuua valede järelduste tekkimise.
Siin aitab aga jälle lihtsa küsimuse esitamine ning sellele vastamine:
What has increased- the number, businesses, or the county? Ja vastuseks on sel korral "the number [3*]".

The number [single subject ehk põhialus] of businesses in this county [subject ehk subjekt] has increased [verb] every year for the past decade [predicate ehk predikaat].


Sisemine seose ehk lause mõte tekib põhialuse ja predikaadi öeldise vahel. Toome esile sisemise seose lisalugemise näitelausetest:
1. Amy magab;
2. Amy magab;
3. Amy magab;
4. Amy jäi magama;
5. The number has increased ehk arv on kasvanud.

[5],[6]

______________________________________________________________

Tähelepanekud:

[1*] Kuigi küsilause ei ole lihtlause ning seda ei saa käsitleda kui väidet, siis on võimalik küsilausest tuletada väide. "Kas kirves on nüri?" annab võimaluse eeldada, et esialgne väide võib olla "Kirves on nüri."

Sellist nö. resetti on hea kasutada, kui argumenteerimine kipub minema liialt keeruliseks ning osalejad jätavad väga palju informatsiooni mainimata eeldades, et kaaslane seda ise mõistab. Algaja mõtleja jaoks on vajalik esmalt esitada väide, mis sisaldab selgelt tuntavat subjekti ning predikaati. Alles siis tasub hakata lauset küsimusse kutsuma;
[2*] "Väike" on antud juhul Amy't isiklikult tundmata liialt ebamäärane sõna, et öelda, kas Amy on väikest kasvu täiskasvanu või väike tüdruk, või hoopis noor tüdruk; 
[3'] Inglise keeles sisaldab subjekt täiendeid ning põhialus omab nimetust "single subject". 

Viited:

1. Brooke Noel Moore, Richard Parker “Critical Thinking. 9th Edition”, 2009, McGraw-Hill Higher Education;

2. Matthew Allen, “Critical Thinking- Skills For Critical Understanding and Writing” Second Edition,  2004, Oxford University Press;

3. R. L. Epstein, C. Kernberger: "Critical Thinking", Third Edition, 2006, Thomson Wadsworth;
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Predikaat
5. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1
6. English Grammar: Sentence Structure/ Parts of Speech Study Guide by Karl Weber, M.A. ; 2004. Video Aided Instructions, Inc. Roslyn Hights, New York