V Ulatus ning tõenäosus

Ulatuse määratlemine võib olla üks enim eksimusi tekitav teema mõtlemises. Ulatuse scope abil saab öelda, kas teatud väide on tõene või väär. Üheks sellise ulatuse määrajaks on sõnad- kõik, mõned, vähesed jmt. 

Näiteks:

Sõbra väide: Kõik inimesed on pervid (seksuaalses mõttes).

analüüs:

Perv tuleb sõnast pervert, see omakorda sõnast perv`ersne ehk loomuvastane (eriti seksuaalelus). Perverssed kalduvused. Perversselt. Seksuaal+perverssus [1]

Tuginedes arvatava Lääne-Ühiskonna esindaja moraalsetele tõekspidamistele tähendab see soovi olla/kujutleda end vahekorras loomade, alaealistega, surnutega, parukaga jne. Rääkides siin enam kui miljardi inimese eest ning nimetades neid kõik pervertideks, siis on see väide kindlasti vale. Sõna "kõik" kasutamine ulatuse määratlejana on siinkohal väär.


Tõenäosus on omaseks kõikidele väidetele. Väide sisaldab alati arvamust olenemata kas väide on esitatud selgesõnaliselt või mitte. See arvamus esindab tõenäosust, kas väidetav info on tõene või väär, või muutub selleks tulevikus. Näiteks sõnaühendid nagu “on suur tõenäosus”, “on väike võimalus”, “praktiliselt võimatu” jne. 

[3;17]

Näiteks:

Ailar Väärtmaa kirjutab leheküljel nihilist.fm järgmist:"Rasvunud inimene peab 50-aastaselt kasutama hingamisaparaati, sest muidu võib ta ära lämbuda, kuna on nii paks." [2]

Seekord muudab väite vääraks tõenäosuse vastu eksimine. Iga rasvunud inimene ei pea 50-aastaselt hingamisaparaati kasutama. Õigem on väita, et "on võimalus, et rasvunud inimene peab 50-aastaselt kasutama hingamisaparaati, sest muidu võib ta ära lämbuda, kuna ta on nii paks [1*]."

Aga me saame ju aru, mida eelnevalt öelda taheti? 

Argumenteerimise üks tunnussõnasid on mõistupärasus ehk loogilisus. Jah, ma saan aru, mida mu sõber ning Ailar mõtlevad, kuid nad teevad seda liiga kergekäeliselt. 

Mina isiklikult ei tunne end perverdina, kindlasti on veel selliseid inimesi. Kuidas peavad aga suhtuma Ailari sõnadesse need inimesed, kes on loodusliku valiku tõttu pandud olukorda, et nad on rasvunud juba sündides?

Isegi, kui eesmärk on rõhutada antud teemade tõsidust, siis seda peab tegema arvestades kõigi inimestega. Vastasel juhul võib kaduda lugejal ainuüksi ühe väära väite põhjal usaldus teiste autori esitatavate ideede väärtuse suhtes.

Kokkuvõte: 

Ulatuse ning tõenäosuse mõistmine, ehk korrektne kasutamine enda argumenteerimisel ja teiste inimeste väidetes äratundmine, on aluseks heale argumenteerimisele. Nende abil on võimalik muuta oma väiteid selgemaks neid piiritledes. [3;17]

__________________________________________

Tähelepanekud:

1' Rasvunud inimene ei pea kasutama hingamisaparaati, sest ta on paks. Põhjus võib peituda hoopis geneetilisel või ühiskondlikul tasandil, mis rasvumist soosib või põhjustab. Näiteks võivad kutsuda rasvumise esile geenid. Geenide poolt tekitatud rasvumine võib omakorda põhjustada probleeme aju kontrollkeskustes ja/või surub üleliigne kehamass rinnakorvile, mis omakorda muudab hingamise lühikeseks ning pinnapealseks ja laseb süsihappegaasil verre kuhjuda [4]. Selline põhjus-tagajärg seoste loomine on argumenteerimisel ülimalt oluline, sest see näitab, et hingamisaparaadi kasutamise võib esile kutsuda hoopis geneetiline probleem.

Viited:

1. http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=perversne&F=M;
2. http://nihilist.fm/sulle-paksmagu/

3. Matthew Allen, “Critical Thinking- Skills For Critical Understanding and Writing” Second Edition,  2004, Oxford University Press;

4. http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000085.htm