VI.I Ebamäärasus väidetes

Ebamäärased laused võivad paista väidetena, ja väideteks võime neid ekslikult ka pidada, kuid ebamäärasus ei võimalda argumenteerida. Selleks, et mõista, kas väide on tõene või vale, peame lausest aru saama.
Lause on ebamäärane, kui sellest arusaamiseks on liiga palju võimalusi ning lause selgemaks muutmiseks vajame tingimata kõneleja abi.
Ebamäärasust on võimalik leida peaaegu igast väitest. Seega ei ole küsimus selles, kas lause on ebamäärane, vaid kas see on liiga ebamäärane, et antud teema kontekstist leida tõeväärtus. [1; 14]

Näide 1:

“Mehed on tugevamad kui naised.”

analüüs:

Mis mehed/kui vanad mehed/keskmine mees või keskmine naine, või mis on keskmine mees või keskmine naine/tugevam arvestades kehamassi, või tugevam psühholoogiliselt vmt.?

Selle teema üle saab argumenteerida vaid peale kõneleja selgitusi. 

Vahetevahel ei ole väiteid võimalik väga täpselt eristada, kuid see ei pea tähendama, et me oleme liialt ebamäärased algteksti sisus. Selle näitena mõelge olukorrale, kus suurde ruumi paigutada küünal. Nõrga valgusallika kuma lõppemist on väga raske eristada- kus on piir valguse ja pimeduse vahel. Kuid see ei tähenda, et seda piiri ei ole. [1; 15-16] Sellest tulenevalt mainime ära mõiste, milleks on eksiarvamuse [1*] piir.

eksiarvamuse piir - halb on vaielda, et kui sa ei suuda eristada väites täpseid erinevusi, siis erinevused seal ka puuduvad. Sellises olukorras tasub meenutada, et on olemas märk mõistupärasusest. [1; 16]

mõistupärasuse märk - kui tunned, et argument on hea, siis ei ole mõistupärane järeldust mitte aktsepteerida.

Näide 2:

Murfreesboro, Tennessee linnaametnikud ütlesid, et tänu ühele lõhnavale töötajale pidid nad rakendama uue reegli, mis nõudis kõigilt linna töötajatelt üht- nad peavad lõhnama hästi. "Mitte ükski töötaja ei tohi tööle ilmudes lõhnata nii, et see teistele ebameeldiv. Ebameeldiv lõhn võib olla vähese hügieeni, liigse lõhnava "aftershave'i" või parfüümi või muu taolise tulemus." "Kehalõhn" jäi siinkohal nimme määratlemata. "Küll me juba teame, kui me ebameeldivat lõhna tunneme," ütles linnaametnik Toby Gilley.

(Knoxville News-Sentinel, August 26, 2003) [1; 15]

analüüs:

Viimane artikkel elust enesest on näide, kus olukord vajab lahendust, kuid probleemi ei ole võimalik piisavalt objektiivselt või mõõdetavalt sõnastada. See aga ei tähenda, et probleem puudub, või sellele ei tasu otsida lahendust.

Mängu tuleb eksiarvamuse piir: raske on määratleda, kus kohast läheb piir kui keegi on liialt palju odekolonni enda kehale kandnud. Kuid kui selline inimene meie lähedusse satub, siis võime tunda oma hingamise raskenemist, või muid ebameeldivaid nähtusi nagu liigne vesi silmades jne. ehk me tunneme, et kaaslase kehal on liialt odekolonni.

Liikudes tõele lähemale leidis Murfreesboro linnavalitsus otstarbekaks kirja panna seaduse, mis annab töötajatele õiguse nõuda ebameeldivalt lõhnavatelt kaastöötajatel oma käitumist muuta. Siit tulenevalt ka märk mõistupärasusest- kuigi probleemi on raske määratleda, siis käesolev seadus annab vähemalt õiguse ja võimaluse leida sellele mingi lahenduse. Seega, seadus on mõistetav.

 LISALUGEMINE

Ebamäärasuse olemasolu väites on kõige lihtsam leida analüüsides subjekti ning predikaadi vahelist sisemist seost. Meie soov on, et väites esinev predikaat annab subjekti kohta võimalikult täpset infot. Olenevalt olukorrast (kontekstist) võib ebamäärasuse nö. lubatud määr või ulatus erineda.

Näide 3:
Anna katsub Peetri otsaesist ja lausub:"Su otsaesine puha kuum, palavikuga küll tööle minna ei tohi."

Dr. Tamm mõõdab Peetril palavikku spetsiaalse mõõteriistaga ning lausub:"Teie kehatemperatuur on 39.6 kraadi,  palavikuga küll tööle minna ei tohi."

analüüs:

Anna otsus Peetrit mitte tööle lubada on arusaadav. Oma käega teise inimese otsaesist katsudes on võimalik öelda, kas teisel inimesel on palavik või mitte, kuigi see ei ole 100% kindel meetod.
"Kuum otsaesine" on Peetri ning Anna omavahelise väitlemise juures piisav (märk mõistupärasusest antud kontekstis), et teha otsus mitte tööle minna.

Kui aga minna järgmine päev töö juurde ning öelda, et ma puudusin, sest mu otsaesine oli kuum, siis ei pruugi sellest näiteks ülemuse veenmiseks kaugelt mitte piisata. Ometigi peab viimane mõtlema nii töötajale palga maksmisele, üldisele distsipliinile ja reeglite täitmisele, oma autoriteetsusele, tööplaanide täitmisele jne. Seega tööalaselt (olenevalt läbisaamisest ülemusega) on soovitatav võtta arstilt tõend vajaliku infoga oma haiguse tõestamiseks.

Järgmiseks analüüsime eelpool esitatud väiteid taustinformatsioonita ehk omamata infot olukorra või konteksti kohta:

1. "Otsaesine on kuum, palavikuga tööle minna ei tohi.";
2. "Kehatemperatuur on 39.6 kraadi,  palavikuga küll tööle minna ei tohi.";

analüüs:

1. Mida täpselt tähendab kuum? Mis vahe on näiteks leigel, soojal ja kuumal? Kas kõik inimesed tunnetavad neid samamoodi? Võibolla on otsaesine hoopis leige ning ei ole tegemist palavikuga? Äkki on otsaesine kuum bussipeatusest koju jooksmisest? Võibolla on otsaesist katsuv käsi hoopis külm või puudub piisav kogemus antud moel palavikku määrata? 

Kokkuvõte: esimene väide on liialt umbmäärane, sest sellest arusaamiseks on liialt palju võimalusi.

2. Kümnendiku täpsusega esitatud kehatemperatuur viitab, et tulemus on suure tõenäosusega saavutatud kasutades spetsiaalset mõõteriista. 39,6 kraadi ületab aga keha loomuliku normaalse temperatuuri, mis üldjuhul on 37-kraadi Celsiuse järgi. Kuigi kehatemperatuur on ööpäeva lõikes varieeruv ning oleneb soost, kehalisest aktiivsusest, vanusest jne., siis üdjuhul on kehatemperatuur üle 38-kraadi tõestuseks organismi haigusest või nakkusest [2].

Kokkuvõte: teine väide ei ole liialt umbmäärane, et leida tõeväärtust.

Nagu näha on väidete umbmäärasuse hindamine seotud olukorraga, mil me anname predikaadi abil subjekti kohta lisainformatsiooni. Predikaat peaks subjekti meie jaoks täpsemaks muutma, et me saaksime teha subjekti kohta tõese järelduse.

Näide 4:

1. "Peetri otsaesine on kuum, tal on palavik." ehk analüütilises keeles väljendatuna- "Peetri otsaesine on kuum [väide]. See tähendab, et Peetril on palavik [järeldus].

analüüs:

Ilma taustainfot omamata on suur võimalus, et antud järeldus võib olla väär. 

2. "Peetri kehatemperatuur on 39,6 kraadi, tal on palavik." ehk analüütilises keeles väljendatuna- Peetri kehatemperatuur on 39,6 kraadi [väide]. See tähendab, et Peetril on palavik [järeldus].

analüüs:

Kehatemperatuur 39,6 kraadi on kõigi eelduste kohaselt selge viide palaviku olemasolule. Seega on järeldus suure tõenäosusega tõene.

Näide 5:
Üks huvitavamaid ebamäärasuse näiteid on Reformierakonna valimislubadus enne 2007. aasta riigikogu valimisi. Käesolev näide on silmatorkav tänu asjaolule, et väite ebamäärasus muudab pealtnäha suurejoonelise lubaduse väärtusetuks.

analüüs:

Eesti Vabariigi peaminister, ning Reformierakonna liige, Andrus Ansip esitleb visiooni 15. aastaks järgmise väitega- viime Eesti (viieteistkümne aastaga) viie jõukama Euroopa riigi hulka!

Andrus Ansip esindab vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust [3]; lisaks koondab ta käesoleva väitega Reformierakonna teiste liikmete arvamuse [2*].
Värvilisena esitatud väites saame subjekti kohta osaliselt täpset infot, mis avaldub numeraalsete sõnaühenditega vastavalt "viieteistkümne aastaga", ning "viie hulka".
Esimene ebamäärasus avaldub sõnaga "viime". Kas selle all mõeldakse Reformierakonda; kõiki eestlasi, kes annavad oma hääle Reformierakonnale vmt.?
Teine ebamäärane sõna on "jõukus". Tekib küsimus, et mida selle sõna all mõeldakse- kas SKP-d või SKT-d [3*], kultuuripärandi või inimeste teadmiste mahtu, IT-alaseid saavutusi vmt?
Kokkuvõte: valimisloosungil oleva väite vastuolulisemat ebamäärasust "jõukus" on võimalik tõlgendada mitmeti ning Reformiarakonna ning Andrus Ansipi lubadus oli lisainformatsioonita liialt umbmäärane, et seda tõsiselt võtta ning lasta sellel oma valikut mõjutada.

__________________________________________________________________________

Tähelepanekud:

[1*] eksliku arutlemise levinud tulemiks on eksiarvamus;
[2*] praktikas see loomulikult nii ei ole, sest demokraatlikus süsteemis on üldjuhul igal inimesel õigus omale arvamusele. Eeldan, et kõigile reformlastele selline lubadus meeltmööda ei olnud; 
[3*] Kui valimisloosungi väites esindab sõna "jõukus" Eesti rahva ja/või indiviidi materjaalset jõukust näiteks palga, ostujõu, säästude, pensioni suuruse näol, siis selgub paratamatult tõsiasi, et maailmamajanduse kulgu ei suutnud Reformierakond ja Eesti Vabariigi valitsuse juht pikemas perspektiivis reaalselt ette näha [4],[5],[6],[7].

Viited:

1. R. L. Epstein, C. Kernberger: "Critical Thinking", Third Edition, 2006, Thomson Wadsworth;

2. http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/001982.htm;

3. http://www.pohiseadus.ee/pg-93;
4. https://www.gfmag.com/global-data/economic-data/the-poorest-countries-in-the-world;
5. http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=nama_10_pc&lang=en;
6. http://www.praxis.ee/artikkel/reformierakonna-viie-rikkaima-riigi-hulka-rehkendusest-on-pool-tegemata/;
7. http://www.economist.com/news/schoolsbrief/21584534-effects-financial-crisis-are-still-being-felt-five-years-article